Ruunavere lahing 1567
Vanal-Liivimaal peeti ajavahemikul 1558-1583 võimuvõitlust, mida ajaloos tuntakse Liivi sõja nime all. Sõjategevuses osalesid: Vene tsaaririik, Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare – Lääne ja Kuramaa peapiiskopkonnad, Poola-Leedu ühisriik Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani. Sõja tulemusena läksid Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti Rootsi Kuningriigi võimu alla, Saaremaa jäi Taanile ning Lõuna-Eesti ja Liivimaa Poolale.
Ruunavere lahing toimus 1567. aasta veebruaris rootslaste ja poolakate vahel.
Poolakad oli ennist Riia piiskopkonnas rootslastelt lüüa saanud ning kavandasid vastulööki. Vaenlased kohtusid Läänemaa piiril Ruunavere veski juures. Poolakad olid arvulises ülekaalus. Tegemist oli ohvriterohke lahinguga. Rootslastest ratsamehed põgenesid ja jätsid jalaväe maha, kellel tuli paksus lumes end ülekaalukama vastase eest kaitsta. Lahinguväljal tõusnud veri ruuna e. hobuse põlvini. Poolakad tõttasid ratsaväelastele järgi, tappes ja võttes neid vangi. Enamus jalaväe sõdureid võeti sõjavangiks ja siirduti Poolamaale. Surnuid ja vangivõetuid oli kokku üle 2000. Hukkus ka palju poolakaid. Pärast seda võitu laastasid poolakad Lääne-ja Harjumaad kuni Tallinnani välja ning tekitasid palju kahju.
Tapluses langenud sõjameeste matmispaika tähistavad kalmed Ruunavere postijaama lähedal Teenuse jõe põhjakaldal Ruunavere silla juures.
Postijaam 1741
1740-41 ehitasid venelased Ruunaverre esimese postijaama. Peahoone sai valmis 1824 aastal ning seal on endiselt alles haruldane kaminalõõr, hiigelsuur toalaadne mantelkorsten, mida on võimalik kohapeal imetleda. Säilinud on ka teisi muinsuskaitse all olevaid objekte.
Rubla matused 1992
1992. aasta 16. juuni keskööl, kui Eesti sai oma raha – krooni, kogunes rahvahulk postijaama hoovi viimast rubla matma. Hauakivi on säilinud tänaseni.
Tänapäev
Ruunawere Postimõis on alates 2011 aastast palju muutunud ja arenenud. Hoovis on istumisalad ja terrassid, purskkaev, maja taga asub suur muruplats, laste mänguala, hubane grillimismaja, lõkkeplats, saunamaja, tünnisaun, püstkoda, kus on võimalik ka talvel väiksemaid üritusi läbi viia, kaev koos istumise ja varjualusega, katusega kiiged, võimalus jalutada metsas.
Õues on ka Vambola puupäevadel valmistatud puuskulptuurid.
Külastajad võivad uudistada Ruunaweres kasvatatavaid ravim- ja aiataimi nii kasvuhoones kui ka aiamaal.
Postijaama hoones asub restoran, kus pakutakse lisaks päevaroogadele ka hommikusööki. Härrastetuba (kuni 12 inimest) koos tolleaegse postiülema sisustusega, pakub võimalust kirjutada sõbrale või armsamale kirja ning saata see pitseeritult teele. Teisel korrusel asub Ruunawere Postimõisa suur saal, mis mahutab vähemalt 50 inimest, olemas dataprojektor, pabertahvel ning muusikakeskus. Miljööd väärtustab ajalooline mantelkorsten ja käsitööna valminud puitmööbel.
Valmimisel on lipuväljak koos mitmetasandilise istumisalaga, vaatetorniga külakiik ja matkarajad.
Toitlustamine suurematele gruppidele ettetellimisel.
Kohapeal on alati võimalik juua teed ja kohvi.